Haabad kuuluvad samast perekonnast nagu paplid ja puuvillapuud - perekond, mida eristavad kolmnurkse kujuga hambulised lehed. Nad kasvavad kiiresti ega ela kaua, kuid näiliselt surnud puude juured tekitavad juurte imemise kaudu pidevalt uusi puid. Botaanikud on põldude juhendi "Idapuud" autori George A. Petridesi sõnul avastanud üle 10 000 aasta vanustest pookealustest kasvavad haabasalud. Haabad esinevad kogu maailmas.
Haabapuudel on tavaliselt valge, kriidine koor.Quaking Aspen
Üks tuntumaid haavapuid, hõrenev haab (Populus tremuloides) teenis oma nime tänu sellele, et selle lehestik kippus lehvitama ja värisema kõige kergemas tuules. Erinevalt enamikust tema sugulastest on tuiskava haabme lehed peaaegu ümmarguse ja terava kujuga, servaga Populus perekonna üksikute hammastega. Naabrinaine mõlemal USA rannikul võib haisev haab taluda äärmuslikke külmi ja kasvab Kanada põhjaosas. Tumeroheline suvine lehestik muutub sügisel kollaseks, kuid vaatamata atraktiivsele värvile tekitab turske haab arvukalt probleeme, kuna Connecticuti ülikooli aiandusosakonna andmetel, kus see kujutab endast ohtu kõnniteedele ja kanalisatsioonitorudele, tekitab maastikupuuna ohtlikke probleeme. sagedased juurevõsud ja elab vaid põgusalt.
Bigtoothi haab
Suur-haab (Populus grandidentata) kasvab piiratud ringis kui harvenev haab, esinedes peamiselt USA kirde- ja keskosas ning Kagu-Kanadas. Nagu nimest järeldada võib, on tavaliselt Populuse perekonna lehtedel leiduvad hambad eriti suured haabjal. USA metsateenistuse andmetel eelistab suur-haab liivaseid muldasid ja lammid ning pärast puude eemaldamist metsapiirkonnast on suur-haab üks esimesi, kes naaseb selle ala kolooniasse, sest sinna on kerkinud koguni 60 000 juurekaelast hektari kohta pärast metsatulekahju. Bigtoothi haab kasvab peamiselt koos teiste haabjate ja pappelitega ning selle lehestik, oksad ja pungad toidavad kohalikku elusloodust.
Euroopa haab
Euroopa haav (Populus tremula) on projekti Trees for Life andmetel üks laialdasemalt levinud puid, ulatudes Arktikast Põhja-Aafrikani ja ulatudes Lääne-Euroopast Jaapanini. Nagu haabva haab, on ka haab lehed ümara kujuga, laineliste veeristega ja lehed lehvitavad imelihtne. Lehed tekivad kevadel kopsakaspruuniks, muutuvad roheliseks ja muutuvad kollaseks või punaseks enne sügisel puult langemist. Nagu teisedki haabad, paljuneb ka Euroopa haab jõudsalt juurte imemise teel, tekkides kiiresti metsaraie või tulekahju tõttu raiutud aladel. Hirved ja koprad toituvad haabast ning puu pakub rähnidele varjupaigaallikat.
