Põhilised hapnikuahjud vs elektrikaare ahjud

Pin
Send
Share
Send

Kuna nii paljud meie igapäevased tooted ja struktuurid sõltuvad terase tugevusest ja vastupidavusest, tagab selle loomise mõistmine ohutuma ja efektiivsema toote. See algab terase tootmisest koldes. Kaks levinumat tüüpi on hapniku põhiahju ja elektrikaarahju variandid, kuid kas teate erinevust?

krediit: Jupiterimages / Stockbyte / GettyImagesPõhjalised hapnikuahjud vs elektrikaare ahjud

Mis on põhiline hapnikuahi?

Põhiline hapnikuahi on suletud põhja ja avatud ülaosaga pirnikujuline struktuur, mis töötab terase töötlemiseks. Seda tüüpi ahjud, mida üldiselt tuntakse kui BOF, sõltuvad raua teraseks muundamisel õhust, mitte puhtast hapnikust. Kasttes vesijahutusega hapnikuvati ahju ülaossa, lisatakse enne kanali valamist sellised sisendid nagu rauamaak ja vahel ka kivisüsi või lubjakivi, kuhu on sulamis ja desoksüdeerijates lisatud oder, et see jõuaks õigesse koostisse. Põhilise hapnikuahju kuju võimaldab tootjatel seda sulatatud terase laadimiseks ja valamiseks küljele kallutada. Mõnel harval juhul süstitakse segu hapnikku, kasutades nn põhja puhumist, läbi silindri põhjas oleva tila.

Mis on elektrikaarahju?

Elektrikaarahju on varasemast kaasaegsem ja oma toote tootmiseks kasutatakse vanaraua materjali, mis visatakse ahju suure kraana abil. Seejärel asetatakse elektroodidega kaas kaas ja langetatakse ahju, kus nad juhivad elektrivoolu, mis võtab kaare kuju. Kuna tekitatud soojus sulatab vanarauda, ​​lisatakse materjalile täiendavaid metalle ja hapnikku, mis valatakse lõpuks tüli ja eemaldatakse ahjust, kui protsess on lõpule viidud.

Plussid ja miinused iga

Põhiline hapnikuahi annab suure toodangu ja nõuab minimaalselt tööjõudu ning loob lõpptoote, milles on vähe lämmastikku. Nende vajadus lõpptoote loomiseks vajalike toorainete järele on aga osutunud ebatõhusaks nii rahaliselt kui ka ajakasutuse mõttes. Tootmise ajal lisatud kivisüsi põletatakse, moodustades sellest kõrvalsaaduse, mida nimetatakse koksiks, mis eraldab süsinikmonooksiidi, nagu ka lubjakivi, mis on veel üks selle meetodi tavaline lisand.

Kuna elektrikaarahjud põhinevad terase tootmisel enamasti ümbertöödeldud materjalidel, peetakse ainuüksi keskkonnateguritest suuremaks eeliseks alternatiivi ees. Kasutades 100 protsenti ümbertöödeldud terast, aitavad elektrikaarahjud vähem jäätmeid tekitada ning säästavad primaarressursse ja energiat, vähendades samas kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kuna see meetod tugineb nii suures osas soovimatule ja kasutamata materjalile, saab ressursse siiski piirata, mis seab tootmise ja väljundi aeglustamisele.

Pin
Send
Share
Send