Päikesel on taimedele äärmiselt oluline mõju. Tegelikult ei saa nad ilma selleta elada, kuna kasutavad fotosünteesiks päikesevalguse energiat. Fotosünteesi protsess võimaldab taimel absorbeerida energiat lehtedes sisalduva klorofülli kaudu, mille ta muundab seejärel toiduks.
Taimed teevad oma toitu päikesest.Kui taimel puudub juurdepääs päikesevalgusele, muutuvad ta lehed kollaseks ja see kasvab spindliks, nõrgaks ja ühekülgseks, kui ta üritab jõuda ükskõik millise saada oleva valguse kätte.
Fotosüntees
Fotosüntees on protsess, mille käigus taimed neelavad päikesevalgusest energiat ja muundavad selle suhkru lihtsaks vormiks. Klorofüll, mis on lehtedes roheline pigment, on oluline päikesevalgusest saadava energia muutmisel kasutatavaks kütuseks.
Fotosünteesi ajal kasutab taim ka vett ja süsinikdioksiidi. Taimed asendavad või hingavad sisse süsinikdioksiidi ja eraldavad selle asemel hapnikku.
Fotosünteesi kaks etappi
Taime pisikesed poorid imavad süsihappegaasi.Fotosüntees toimub kahes etapis, mida nimetatakse kergeks ja tumedaks. Esimeses etapis ehk kerges faasis neelab valgust kloroplastid (lehtede rakud) ja see muundatakse energiaks.
Teises etapis ehk pimedas faasis pole päikesevalgust vaja. Selle aja jooksul kasutatakse neelduvat energiat koos süsinikdioksiidiga glükoosiks. Selle reaktsiooni kõrvalsaadus on hapnik.
Muud nõuded
Lehed vajavad fotosünteesi läbiviimiseks ka süsinikdioksiidi ja vett. Taimelehtedes on pisikesed poorid, mida nimetatakse stomataks. Nende stomaatide kaudu hingatakse sisse või hingatakse sisse süsinikdioksiidi.
Vesi imendub taime juurte kaudu ja kanaliseeritakse taime veresoonte koesüsteemi kaudu lehtedeni.
Lehed
Lehed on nagu päikesekollektorid.Lehti saab vaadata kui päikesekollektoreid. Kloroplastid (lehtedes on vähe rakke) viivad fotosünteesi läbi klorofülli abil, mis toodetakse kloroplastide sees. Klorofüll on see, mis annab lehtedele nende rohelise värvi.
Lehtedesse sisenevad päikesevalgus, süsinikdioksiid ja vesi ning hapnik ja suhkur, mis on fotosünteesi lõppsaadused, lahkuvad lehtedest.
Klooroplastid
Kloroplastid on fotosünteesi lahutamatu osa. Need sisaldavad mitut struktuuri, millest igaühel on konkreetne funktsioon.
Strooma on kloroplasti sees tihe vedelik ja see on koht, kus süsinikdioksiid muundatakse suhkruks. Tülakoid on lameda kotikese moodi membraan, mis muundab päikeselt eralduva energia keemiliseks vormiks. Klorofüll on roheline pigment, millest lehed saavad värvi, ja just klorofüll neelab valguse energiat.
