Tamme saab teistest puudest eristada lehepungade järgi, mis moodustuvad okaste otstes kobaratena ja nende tammetõruna. Hiliskevadel toodavad tammepuud isasõite pikki nööre, mida kutsutakse kassikateks. Vahetult pärast seda hakkavad tekkima tammetõrud. Kuigi paljud inimesed seostavad tammepuud nende ikooniliste lobelehtedega, on mõnedel Põhja-Carolina tammedel ilma lohkudeta piklikud lehekujud. Duke'i ülikooli veebisait tuvastab Põhja-Carolinas 29 erinevat tammeliiki, neist 28 on põliselanikud. Kõige tavalisemate sortide eristamiseks on vaja eelkõige jälgida lehtede, tammetõrude ja puu elupaiga omadusi.
Tammepuude tuvastamisel jälgige lehemädanike kuju ja sügavust.Samm 1
Kirjeldage lehtede kuju. Kitsad, ahenevad lehed ilma lohudeta kuuluvad paju tamme (Quercus phellos) hulka. Lehed, mis algavad kitsalt ja ulatuvad laia ümara tipuni, millel puuduvad ka lohud, kuuluvad loorberi tamme (Q. hemisphaerica) alla. Kolme terava nurga all üksteisest sirge nurga all olevad lehed kuuluvad kalkunitammile (Q. laevis), mida nimetatakse lehe sarnasuse tõttu kalkunijalaga.
2. samm
Pange tähele, kas leherootsud on ümarad või teravad. Ümardatud lohud näitavad, et puu kuulub valge tamme rühma, teravatipulised aga punase tamme rühma.
3. samm
Loendage ümarate lohikutega lehekeste arv ja jälgige, kas need on madalad või sügavad. Seitse või enam sügavat lobe tähistavad idapoolset valget tamme (Q. alba), vähem kui seitset tähistavad tamme järel tamme (Q. stellata) või ülekaare tamme (Q. lyrata). Viimaste eristamiseks leidke tammepuu puult. Ülekaetud tamme tammetõrude kate katab pähkli peaaegu täielikult.
4. samm
Jälgige puu harjumust, kui leht on ümardatud, madalad lohud. Soos kastan tamm (Q. michauxii) asustab märgalasid, samas kui kastani tamm (Q. montana) leiad kuival kõrgemal pinnasel.
5. samm
Tunnetage lehtede alumisi külgi, millel on kolm teravat, madalat lobe. Vesi tamm (Q. nigra) on lehtede alumisel küljel sile, must-tamm (Q. marilandica) ja lõunapoolsel punasel tammel (Q. falcata) on hägune alaosa. Blackjacki tamme lehevarred on alla tolli pikad, lõunapoolsel punasel tammel aga 1–2 tolli.
6. samm
Hõõruge lehe alumist külge viie kuni 12 terava lobega. Lobes võib olla sügav või madal. Ida-mustad tammed (Q. velutina) on alt karedad ja hägused ning sume hõõrub maha. Kirsipuul (Q. pagoda) ja lõunapoolsel punasel tammel (Q. falcata) on hägused alaosad, kuid karvad ei tule maha. Põhjapoolne punane tamm (Quercus rubra) on alt sile ja lobe ulatub keskribani vähem kui 2/3. Sileda põhjaga sügavalt lobelehed kuuluvad hariliku tamme (Q. coccinea) ja Shumardi tamme (Q. shumardii) koosseisu, kusjuures esimesed hõivavad kuivi kõrgustikumetsi ja viimast leitakse niisketes madalikumetsades.
