Mississippi jõgi on koduks mitmesugustele veetaimedele ja loomadele keerulises, omavahel ühendatud ökosüsteemis. Veetaimed pakuvad jões toitu ja peavarju paljudele erinevatele liikidele ning võivad olla nii väikesed kui üherakulised vetikad. Mississippi jões leidub erinevaid loomi, alates selgrootutest kuni kalade, konnade ja teisteni.
Vetikad moodustavad rohekat lehte ja võivad vee värvi muuta.Vetikad
Iowa loodusvarade osakonna andmetel mängib Mississippi kahte peamist vetikaliiki: rohelist ja sinakasrohelist. Rohelised vetikad on mis tahes tervisliku ökosüsteemi põhiline bioloogiline komponent; nad loovad suured kolooniad, mis võivad anda veele roheka kaste. Sinivetikad on vähem soovitavad ja neid peetakse häirivaks vetikaks. Need on seotud stressis ökosüsteemidega ja võivad põhjustada kalades ebameeldivaid maitseid või tappa terveid populatsioone.
Pardirohi
Sellel tavalisel vabalt ujuval taimel on üksik pisike leht ja juured, mis ripuvad vees toitainete imemiseks. Nagu selle nimi osutab, on pardirohi paljudele veelindudele oluline toiduallikas.
Vesiroosid
Valged vesiroosid on Mississippi jões tavaline paik ja koosnevad suurtest, nahast tekstuurist hõljuvatest lehtedest. Nad annavad lehtede peal suuri valgeid lilli ja juurduvad allpool olevas mudas.
Vähid
Neid jõgesid nimetatakse ka jõevähkideks või jõevähkideks, need koorikloomad sarnanevad väikestele homaaridele. Need on peamiselt põhjasöötjad ja tarbivad teistelt loomadelt, porganditelt ja väikeloomadelt saadud lehti. Mississippi jões elavad nii looduslikud kui ka sissetungivad jõevähid.
Säga
Kanalikala säga on Mississippi jões tavaline vaatamisväärsus. Nad on kõige arvukam säga tüüp. Need kalad võivad kasvada üllatava suurusega ja jääda peamiselt jõe põhja. Need on märkimisväärsed oma kalduvuse tõttu sööta palju erinevaid sööta, kuid PCB (polüklooritud bifenüül) saastumise ohu tõttu tuleks neid süüa harva.
Leopardi konn
Neid täpilisi konni nimetatakse ka niidukonnadeks. Nad elavad Mississippi jões ja selle ümbruses. Sageli on nad keskkonnanäitajate liik, kuna nad on vastuvõtlikud saaste- ja saasteainetele. Nad veedavad suurema osa ajast ojade ja muude veekogude äärealadel ning söövad enamasti putukaid, lülijalgseid ja muid selgrootud.
